Oo, mulle tuli mõte. Mõte tuli mul sissejuhatust kirjutades, seega see siin on eelsissejuhatus. Kuna me teeme parajasti Raadil lennuangaaris proove lavastusega “Nornide mängud”, oleks väga kohane lasta TEIL VALIDA, kas te tahate lugeda selle blogipostituse sissejuhatust, mis on tegelikult kõrvaline sellest, mida ma siia postitusse kirjutada plaanisin. Võite vabalt järgneva lõigu vahele jätta, see on lihtsalt pisike (ka ebaoluline) sissevaade minusse sel tuhmil hommikul.
Alanud on minu bloginädal. Olen ma Kaija? Ei. Jaanika? Seegi mitte. Ka mitte Laura ega Birgit, ei Marili ega Reeli. Kõige mõttetuma keerutamise tulemusena avan ma salapäraloori – ma olen Liina. Ma olen Liina. See peaks nüüd olema mingisugune vastus. Mingisugune tõde. Mingis mõttes ongi, sest on välistatud, et ma olen keegi muu kui mina. Aga kes on Liina? Kes ma olen? Siit ei tule kindlat vastust, ma ikka jätkan enda üllatamist kõige tavapärasematel radadel. Kas seda vähe on juhtunud, et ma plaanin üht ja reaalsus võtab täiesti vastandliku kuju. Huvitav, miks see nii on? Mulle tundub, et see pole midagi, mis kõigil esineb (Märt, kas sul on ka nii?). Sissejuhatuse kokkuvõtteks, mu ettekujutuses ma lajatasin sellele sissejuhatusele konkreetsuse ja entusiasmiga, aga mis juhtus, oli, et tulin arvutisse, panin taustaks mängima ühe loo, nutsin terve loo ja neli järgmist, sest mingil põhjusel mul tuli kole igatsus ja nüüd mingil põhjusel ma lasen sellel kõigel endast võitu saada ja kirjutan sellest tagatipuks veel siia, kuigi mu võimuses oleks siia hoopis midagi muud trükkida ja keegi ei saaks mitte kunagi teada, et midagi sellist minuga ühel pühapäeva hommikul juhtus. Igaljuhul, visa lugeja, jätkame siiski õigetel radadel.
Teisipäevast reedeni tegime intensiivseid proove Raadil. Minul neil päevil muuks aega ei jäänudki, aga peaaegu kogu ülejäänud geeniuste kollektiiv oli kolmapäevaks endale juba teksti pähe saanud, kuigi tekstiraamatud saime teisipäeval??? Please explain, sõbrad, kuidas see võimalik on? Isegi kui angaari põrandal oleks 500-eurosed maas lebanud, ma poleks neid näinud, sest ma lihtsalt elasin ja hingasin kuni reedeni endasse ainult tekstiraamatut.
Reedene proov oli sesmõttes eriline, et 2 minti enne proovi algust kukkusime me Kaijaga rattaga kurvil siruli, sest lahke Kaija soovis mu pakiraamile võtta. Nüüd on ratta kaunis punutud korv lömmis ja sõbranjel üks sinikas rohkem. Aga see pole mitte kõik. Kui angaaris prožektori kustutasime, et üht stseeni pimedas proovida, kohtusid Kaarel ja pikk raudne roostes teivas. Tulemuseks ilutses Kaarli väärtuslikul säärel lõhe, mille meditsiinitöötajad kokku tikkisid. See on Musta Kasti esimene tööõnnetus.
Meie lavastaja Jaanika Juhansoni idee oli ka näitlejatele mängudeteemalisi loenguid korraldada ja huvitavaid inimesi rääkima kutsuda. Aga kõige toredam on see, et need loengud on avalikud! Sel nädalal toimus neid kaks, kõnelejateks Tarmo Jüristo ja Sven Heiberg. Ka eesootaval nädalal on veel kaks loengut tulekul. Teisipäeval 14.06 kell 18.00 Andrus Org „Mäng ja ulmekirjandus“ ja N 16.06 kell 18.00 Loone Ots „Mäng ja müüt. Soovitan kindlasti! Kõik on tasuta. Laupäeval 18.06 kell 11.00-15.00 Lavastaja Jaanika Juhanson ja trupp – töötuba “Mäng ja stsenaarium”, mis on ehk kõige interaktiivsem, aga pole kohustust ohjasid haarata.
Veel, möödunud nädalal kohtusime kandidaatidega Musta Kasti turundusjuhi ametikohale. Tuleval nädalal on kohtumisi veel. Ma siinkohal rohkem ei peatukski, aga see on põnev ja oluline. Meie seltskonnaga ühineb keegi uus ja andekas! Keegi, kes varsti siia mõnd postitust kirjutab! Stay tuned!
Ja viimaseks! Meie sisehooaeg lõppes laupäeval. Meie Retkehetk Emajõe suurroos päädis Lennartikülastusega liig sademeterohke ilma tõttu. Kuna mingil salapärasel põhjusel ei olnud tung ja huvi meie ürituse vastu sama, mis Laulu- ja Tantsupeole (miks?), siis olime väga tuttavas ja turvalises ringkonnas. Tänud neile, kes siiski tulid! See oli hea ja oluline, et olite! Oli sööki ja jooki, naeru ja nuttu, kõnesid ning vaikimist, etteasteid ning olen võrdlemisi kindel, et keegi astus ka tahapoole, ehk isegi kõrvale. Püsige liinil ja tulge ikka, kui kutsume! Ootame ju väga. Ei, me ei peatu. Ei. Ei.
Ilusat nädalat! Kohtumisteni!