Tsau kaia kas ma võin plogi kirjutamisd edasi lükkata sest mull on olnud nii vähe aega mõelda muust kui toitude tegemisest ja õike aeksest lauda viimisesd ja toidu ainete hakkimisedt ja puhasdesse karpidesse panemisest nimelt ma olen töödanud sellel nädalal palju aega pitsa kofikus ja teinud erinevaid sööke häsdi ruttu sest inimesed tahavad palju süüa ma ei tea miks inimesdel läheb kõhd tühjaks kogu aeg

Selline elu tegelikuld ei olnud minu unistus minu unistus oli saada näitlejaks ja ise vasdutada oma loomingu eesd ja olla tõe ja meele lahuduse vahendaja rahfale aga praegult ma töötan pitsa ja pann koogi kofikus sest raha peab teenima sest elama peab kas peab aga nüüd mulle duleb kogu aeg meelde teater ja ett ma armasdan teatrit väga see on minu kuttsumus ma tunnen juba väiksest peale ma olen isegi kirjutanud selle kohta oma plogis näiteks siin

25.august 2009
/…Ja siis ma mõtlesin veel, et Jumal on andnud mulle midagi, mis on täielikult minu OMA- teater! Ma olen tänulik, et Ta on andnud mulle minu OMA võime näha, tunda ja teha teatrit täpselt nii nagu on minu enda jaoks õige, nagu on minu OMA, MINU TEATER. Ja et Ta on andnud mulle hämmastava eelise teha vahet heal ja halval teatril, et Ta on andnud mulle loa seda siin nii selgelt väljendada…/

Braegu ma mõttlen küll et see on natuke ambitsjoonikas enese väljendus aga siin pole visd vähimadkgi kahdlust et ma siis teatrisse giindunud olin ja näe ma leitsin teise posdituse mis on tehtud enne teatri kooli kattseid

20.mai 2011/
kuu ja üks päev lõpetamiseni. ligi poolteist kuud viljandini. ligi poolteist kuud viljandini. ligi poolteist kuud viljandini. minu oodatud armastatud hinnatud pühaks peetud armsaks peetud tagaigatsetud hinge valutatud oodatud oodatud nutetud oodatud viljandini. ligi poolteist kuud viljandini. kallis 13-aastane mina kes ma juba olin kindel veendunud veendunud et ma pean viljandisse saama, sul on ligi poolteist kuud viljandini. ma tean, et ma teadsin seda juba siis, et kunagi tuleb aeg, mil mul on ligi poolteist kuud viljandinud, muidu poleks ma vastu pidanud toime tulnud hakkama saanud hakkama saada tahtnud. ligi pool teist kuud viljandini. ja kui palju on mu ümber muutunud. kui paljud inimesed on läinud ja tulnud ja minu oodatud teatrikool on ikka sama. ligi poolteist kuud viljandini. kord tuleb aeg,
ma
pean
saama
näitlejaks
muidu
suren
ära

maa ei tea mikks ma küll kirjutasin et muidu suren ära kui ma ei saa näitlejaks sest ett praegu ma pea aegu tunnen et ma bolegi näittleja sesd ma juu ei näittle ja töötan oopis teises vald konnas nagu toitlusdus ja kljendi deenindus ja minu iga päävased rõõmud ja mured on oopis teisd sugused kui teattri mured ja rõõmud ainuld et ma tunnen et ma olen väikke aga miks ma küll kirjudasin et suren ma ei tea sest kuigi maa pole praegu näittleja ma pole juu ültse surnu moodi kõikk on minuga korras

see on esi jalgu kõik mis ma tahan plogisse kirjudada ma või polla soovitan teile ühte raamadut miss kaia mulle soovidtas selle nimi on lilled algernonile seal on üks poiss täidsa minu moodi lugege ikka varssti halgab teatris uus hoo aeg ja see saab küll olema lõbus minu meelesd oli juba 15. sebtembril mingi üritused või näidendid aga ma praegult ei mäleda mis täppselt küsige kellegi kääst kes teab rohhkem näiteks kaia või see uus teatri turu juht kes meile tuli