kaareltargo - Must Kast

Oi, tere! Sina jälle siin, hea lugeja!

Sellest on küll ainult rõõm, sest, kes loeb – see mõtleb, kes mõtleb – see võidab kaose ja kes võidab kaose – see päästab maailma! Ja mis saaks mul, Kaarlil, olla selle vastu, et kirjutada maailmapäästjale? Ei vähimatki.

!Etteruttavalt olgu öeldud, et seekordse postituse lõpus on ka väike mõistatamismäng, millest on kõigil võimalik osa saada!

Musta Kasti nädal algas järjekordse Silveri etendusega „5 grammi sisemist rahu“. Ka kolmapäeval sai sama kunsttükki näha, aga mis tegi need kaks ja neile eelnenud kaks etendust eriliseks, oli see, et Tartu gümnaasiumite õpilased said neid näha täiesti priilt! Just nii – tasuta! See sai võimalikuks tänu Tartu linna Tervishoiuosakonna toetusele, kellele nüüd sügavalt kummardame ja „Aitäh!“ ütleme. Usun, et ka õpilased ise jäid nähtuga rahule ning said juurde julgust olulisel hetkel valesid valikuid vältimaks.

Teisipäeval valmis ka üks väga vahva jõulu/talve/esika/teatritervitus, mis väärib minu hinnangul isegi kahekordset vaatamist.

Kõige lõbusam selle asja juures on see, et esietendus „Padjatäis päikest“, mille jaoks veel viimaseid päevi proove tehti, saigi esikaks kenasti valmis ning täiesti erapooletu (ma ise ju ometigi selles lavastuses kaasa ei tee) ja objektiivse (mul on hea maitse ja 8-aastase maailmataju) vaatlejana võin seda tükki kõigile soovitada. Saab näha tõelist teatriimet, juurelda valgustuse tehnilise lahenduse üle ning soovi korral ka tantsu lüüa. AINULT 9 ETENDUST JÄÄNUD!

Lisaks väga tähtsale esietendusele pühapäeval juhtus nädala sees veel üks tähtis asi. See ei tarvitsegi Sind, hea lugeja, Sinu järgmisel teatrikülastusel kuigi palju mõjutada, aga vähemalt minu enda elu sai küll veidi selgemaks. Nimelt kohtusin ma neljapäeval Tallinnas meie raamatupidaja kandidaadi Reinuga, kes osutus mõningase vestluse järel konkursi võitjaks ning kes omab nüüdseks tiitlit Musta Kasti kollektiivi kõige uuem liige. Ole tervitatud, Rein! Ma väga loodan, et Reinu tulek tiimi jätab mulle vähem ruumi kahtlusteks ja bluffimiseks, nii et uuest aastast saan oma näitlemisoskusi jälle rohkem lavalaudadel rakendada 🙂

A handsome accountant or tax auditor giving the thumbs-up. / Google'i automaatpealkiri - see konkreetne mees ei ole Rein! — A handsome accountant or tax auditor giving the thumbs-up. / Google’i automaatpealkiri – see konkreetne mees ei ole Rein!

Neljapäeva õhtu osutus aga üle pika aja VABAKS õhtuks. Mis siis noor näitleja teeb? Eks läheb ikka teatrisse. Seekord kattus mu vabaduse hetk Cabaret Rhizome’i uuslavastuse „Kuningas Oidipus“ etendusega. Kui ma nüüd kõigest õigesti aru sain, siis oli see järjekorras kolmas lavastus, mida Cabaret’ poisid oma Erinevate Tubade Klubis tegid. Kes sinna veel sattunud pole, see võiks teada, et sealne lava on justkui väike „green-box“, mille taustal tegutsevad näitlejad projitseeritakse reaalajas arvuti abil kõikvõimalikesse tegevuspaikadesse ning kogu etenduse jälgimine toimub suuremalt jaolt ekraanide vahendusel, mida jagub saali peale kümmekond. Ma pean ütlema, et minu enda jaoks konkreetne lavastus kokkuvõttes väga head elamust ei tekitanud. Selles oli mitmeid toredaid elemente nagu näiteks must huumor, millega antiikset teksti vürtsitati ja maskid, mida väga kavalasti kasutati, kuid suurimat meelehärmi tekitas tehniliste lahenduste kohmakus ja sellest tulenev aeglus. Aga paradoksaalselt olid selle lavastuse suurimateks väärtusteks samuti need tehnilised lahendused. Tahan ütelda seda, et Erinevate Tubade Klubis näeb midagi täiesti ainulaadset ning loomulikult on ka nende lavastused väga erinevad, nii et kes ei jõua just „Kuningas Oidipust“ vaatama, siis midagi nende repertuaarist võiks ikkagi näha.

Kui Sina, hea lugeja, oled üks nendest, kes kõiki meie postitusi loeb, siis mäletad ilmselt ka seda, et minu näol on tegu „Kõige rohkem muusikalisi lastelavastusi etendanud näitlejaga maailmas 2015. aasta detsembris“. Jõuame kohe-kohe detsembri keskpaika ja rahutundega võin öelda, et kõige hullem on möödas. „Oli siis midagi hullu?“ võid Sa küsida ja mina vastaks: „Ah, ei, mis seal ikka.“ Jah, hullu ei olnud tõesti… kui ainult… ÜKS PÄEV…

See oli see päev (täpsemalt laupäev), mil mängisin päevas NELI etendust. Tõttöelda värisevad mu käed veel siiani, nii et sellest kirjutamine on raskendatud. Seda ette nähes tegin endast sel päeval väikese pildigalerii, et kinni püüda ka väiksemad muutused minu füüsilises olekus päeva kulgedes. Tulemus oli selline:

Kell 9:39. Haaran telefoni, et vaigistada äratus ja jäädvustada esimene pilt. Ei tahaks veel sugugi ärgata.

Kell 11:53. Esimese „Väike prints Hamleti“ etenduseni on seitse minutit ja kuigi uneuim on veel kontides, olen enesekindel ning valmis päevale vastu astuma.

Kell 13:51. Tunnen end hästi. Otsustan enne teist etendust oma väikse sõrme läita, sest „I’m on fire!“

Kell 15:53. Tegelikult on kaks „Hamletit“ juba küll mis küll. Vahetult enne kolmandat etendust kaotan aja- ja suunataju.

Kell 18:54. Olen jõudnud vahepeal süüa ja Estonia teatrimajast Nordea kontserdimajja minna. Peeglisse vaadates ei tunne ma ennast enam ära.

Kell 21:54. Pärast päeva neljandat aplausi kantakse mind meelemärkuseta duši alla. Teadvuse taastudes tegin esimese asjana pildi. Alles kaks tundi hiljem Vanemuise bussiga Tartu poole sõites saan aru, kes ma olen.

Mis ma sellest kõigest õppisin? Peamiselt seda, et julge jänku rind on rasvane ja et Nordea saal on tegelikult isegi natuke suurem kui GenKlubi saal. Tänan kõiki, kes minuga koos selle ja ka kõik eelnevad hullud päevad üle elasid!

Aitäh ka Sulle, hea lugeja! Soovin Sulle ja Sinu lähedastele rahulikku jõuluaega ja näeme kindlasti tulevikus!

!!! MÕISTATAMISMÄNG !!!

Kuna tuleval reedel esilinastub Eesti kinodes järjekordne Tähesõdade film, siis kuulutan välja mõistatamismängu, mis on otseloomulikult seotud selle kultusfilmiga. Tähelepanelikum lugeja võis juba märgata, et minu pildiseeria esimesel pildil pole ma päris oma nägu. Tõttöelda olengi ma palju rohkem ühe Star Warsi tegelase nägu ja mõistatamismängu küsimus kõlabki: kelle nägu ma olen?

Palun kõikidel mängijatel oma vastusevariant kirjutada Musta Kasti FB-lehe vastava blogipostituse kommentaariks. Palun igal mängus osalejal kirjutada ainult ühe tegelase nimi. Palun kõigil mängus osalejatel arvestada, et õigeid vastuseid on seekord ainult üks ja kõigi õigesti vastanute vahel loosin ma välja ühe SUPER-VÕITJA, kes saab ka kindlasti väärilise auhinna!

Head mõistatamist ja loosiõnne!

Tere, hea lugeja! Mina siin – Kaarel. Nagu minu blogipostitustes juba tavaks saanud, alustan Musta Kasti möödundnädalaste tegemiste kokkuvõttega: teisipäeval kell kolm oli meil koosolek.

Seletan parajasti kõigile, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Pildil vasakult paremale: peaingel Reeli, kirjatuvi Marili, manastaja Kaija, väepealik Silver, varalaekur Kaarel, meedium Laura. Seljaga meie poole istub Tanknaine – tema säästab jõudu etenduseks. — Seletan parajasti kõigile, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha.
Pildil vasakult paremale: peaingel Reeli, kirjatuvi Marili, manastaja Kaija, väepealik Silver, varalaekur Kaarel, meedium Laura. Seljaga meie poole istub Tanknaine – tema säästab jõudu etenduseks.

Ja nüüd muudel teemadel…
„Oot-oot-oot, mis see peaks tähendama? Terve nädala jooksul pidasite ainult ühe (küll väga huvitava, aga siiski – ainult ühe) koosoleku?! See pole sugugi Musta Kasti moodi!“ imestab lugeja.
Ja lugejal, nagu alati, on õigus. Must Kast ja tema usin kollektiiv ei piirdu nii vähesega, sest käimas on „Persona“ proovid, Jaanika mängib usinalt oma monokaid ning Silveri esikani on ainult nädal! Aga ma pean tunnistama, et minu panus jäi sel nädalal seoses oma teiste tegemistega täpselt nii pisukeseks, kui oli see üks koosolek. Nimelt olen ma endale selleks detsembriks seadnud väikestviisi eesmärgi omandada tiitel „Kõige rohkem muusikalisi lastelavastusi etendanud näitleja maailmas 2015. aasta detsembris“. Selle aunimetuse saavutamiseks pole mul tarvis midagi muud teha, kui anda 12 päeva jooksul kokku 24 etendust kolme erineva lavastusega. See omakorda eeldab teatavat aega proovisaalis ja nõnda ma olengi mõned nädalad Tallinnas Rahvusooperis Estonia, kus teen Väikevenna rolli Karlssoni loos ning teised nädalad Tartus Vanemuise teatris, kus elan sisse kassipoeg Bruno tegelasse Lotte uutes seiklustes. Musta Kasti jõuan praegu aga haruharva.

Pildil vasakult paremale: Kaarel Targo (Must Kast) ja Sepo Seeman (Endla Teater).

Minule on see kahes uues teatris töötamine palju mõtteainet pakkunud. On huvitav võrrelda omavahel kaht suurt teatrikombinaati ning neid mõlemit omakorda meie väikse Musta Kastiga. Näen nii kadestamis- kui põlastamisväärset. Üks ootamatu tähelepanek puudutab hoopiski ooperisoliste, kes mõlemas tükis kaasa teevad ja kelle töömentaliteedis oleks nagu midagi teisiti, kui enamike draamanäitlejate omas, keda olen kohanud. Ei oskagi ütelda, kas erinevus lähtub meie igapäeva tööst või juba varasemast – koolituse erinevusest. Igatahes tajun nende suhtumises mingit nakatavat kergust. Raskemeelne ja sügav tekstianalüüs ei kuulu ilmselt nende argipäeva hulka. Ka rolli ülesehitus näib suhteliselt lihtsakoeline ja eelistatakse kontrastseid värve jätmata ruumi varjunditele (ma arvan, et see pole oluline, et tegeleme lastele suunatud teatriga – vähemalt ei tohiks olla). Ära saa nüüd minust valesti aru, hea lugeja! Ma ei anna hinnanguid! Tegelen lihtsa võrdlusega, mis seejuures pole sugugi originaalne, vaid isegi üsna loogiline, kui arvestada kahe žanri – ooperi ja sõnalavastuse lõpptulemust, mille nimel artistid tavaliselt töötavad. Tahan lihtsalt seda ütelda, et olen väga õnnelik, et saan sellist teistmoodi hingamist ka omal nahal tunnetada ja usun, et ükski kogemus pole liiast.

Pildil vasakult paremale: Rasmus Kull (Teater Vanemuine), Alo Kurvits (Teater Vanemuine), Kaarel Targo (Must Kast) ja Adeele Sepp (Ugala Teater).

Eks alguses, töid vastu võttes, oli väike hirm küll, et kuidas ma jõuan kõigega toime tulla, aga minu ennustused on senini paika pidanud ja ülejõukäiva koormuse asemel saan nautida vaheldust pakkuvat ning uusi kohtumisi tulvil perioodi. Eks teatritöös tekibki momente, kus pidevalt ühe materjali kallal tegusemine viib teatava paigalseisu ja loomingulise „seinani“. Nüüd aga saan veel enne selle tunde tekkimist minna ajutiselt teise projekti kallale ning selline perioodiline ümberlülitumine hoiab mind kõikide materjalide suhtes värskena. Loomulikult on siin oluline leida tasakaal liiga tihedate ja liiga harvade põigete vahel, kuid tänu mõlema teatri trupijuhtidele oleme selle leidnud. Tänud Leale ja Marikale!
Iseasi, mida peavad vaesed lavastajad sellises olukorras tundma või mõtlema, kui neil pool ajast ühte näitlejat lihtsalt pole, aga lohutagu neid ja Sind, hea lugeja, teadmine, et mõlemas tükis on minu tegelaskujul kaks osatäitjat. Tervitan siinkohal Mikku ja Jaanust!
Ja veel üks asi. Praegused tööd annavad mulle võimaluse vaadelda Musta Kasti teatavalt distantsilt. Loomulikult olen ma kõigi oluliste siseasjadega kursis ning ei näe seda päriselt läbi Sinu pilgu, hea lugeja, kuid teistmoodi vaade mulle siiski avaneb. Ja mida ma näen? Näen, et Musta Kasti taga seisavad ühed väga erilised inimesed, kes jõuavad ikka väga palju põnevat teha. Näiteks see uhiuus koduleht, millelt Sa minu kirjutist loed, on paljuski valminud tänu Kaija tohutu suurele tööle. Näiteks kõik meie plakatid ja muud trükised on disainitud väsimatu Birgiti poolt. Näiteks see lakkamatu sotsiaalmeedia infotulv Musta Kasti kohta on koordineeritud ja loodud Laura poolt. Ja nõnda edasi ja edasi. Hunnik asju, mis ei puudutagi otseselt ühtegi konkreetset lavastust, kuid mis vajavad tegijaid, saavad järjest ja järjest tehtud. Kuid ka etenduste osas ei tehta mingeid allahindlusi. Näiteks Jaanika monolavastuse esikal oli ainult viis-kuus „võõrast“ inimest, kuid sisuliselt tühja saali ees andis ta endast kõik ja need vähesed õnnelikud said suure elamus osaliseks. Ja siis on veel näiteks Silver, kes paneb oma lavastuse promoga täiesti HULLU!

Silver püüab tähelepanu flaierite, videote ja muuga ning ta annab endast kõik!

Seda kõike nähes saan vaid ütelda, et mul on SUUR AU nimetada end kõikide oma lastemuusikalide tegemiste kõrval Musta Kasti näitlejaks!
p.s. Selle nädala muusikasoovitus live-esituses või ühe tuntud eesti näitlejaga muusikavideo näol 😉

Silt: kaareltargo

Detsembrikuumus

Mitmel rindel muutustega