Proovin nii, et ei oleks aega juurelda. Hiljuti ütles meile “Kaksismaa” lavastuse tarbeks workshoppi andnud Imbi Paju, et inimesed mõtlevad samu mõtteid päevas aina uuesti ja uuesti, ning kuigi ma ju ometi teadsin seda, siis selle väljaütlemine tegi asja kuidagi ametlikuks ja ma olen püüdnud oma mõtete suhtes palju teadlikum olla, et ennast mitte korrata. Ja eile oli meil taaskord workshop “Kaksismaa” tarbeks, aga seekord hoopis teistsugune, tantsu ja liikumisega seonduv, ja seal, pärast 45-minutilist oma keha raputamist pidime 5 minuti jooksul küsimusi kirja panema. Jälle polnud aega juurelda. Ja nii ma siin mõtlengi, et kirjutan blogi ka ühe jutiga, peatumata ja sõnu kustutamata (palju õnne, Kaija, mu grammatikakontrollil). Vähem kui kolme nädala pärast on “Kaksismaa” esikas, mis on nagu… jube ruttu. Kõik justkui alles algas. Ja kihvte hetki on proovides olnud ja põnev ja uus on soome näitlejatega töötada, seda loomulikult ka seepärast, et nad on puhtjuhuslikult väga toredad inimesed. Ja need workshopid meenutavad kooliaega, mis oli alles kaks aastat tagasi, aga selle ajaga on nii tohutult palju muutunud. Ja see olgu kõigile meeldetuletuseks ja hoiatuseks ja julgustuseks, et kõik läheb mööda, aga selle asemele tuleb palju muud, nii imelist kui hirmsat. Täna vaatasin ühe noore tüdruku pisarates silmadesse, noh, õieti väga kaua ei vaadanud, sest ma polnud kindel, mida öelda. Ta oli nutma puhkemas aja pärast, mis enam ei kordu. Ilus ja õige. Aga kõike tuleb veel nii palju peale, nii palju, et süda ei jõua seda õnne peaaegu et taludagi, ma olen selles kindel, sest et see, kes võib möödunud ilusa aja pärast olla pisarates, kogeb kahtlemata veel palju hingematvat ilu.
Ilu. Mu tuba on vilu. Väga vilu, sest keskküte võeti välja, aga õues on külm. Noh, vabandused ja ümbernurga keerutused, et juhatada teed selleni, et sõrmed on külmad ja blogi tõmbab otsi kokku. Pühapäeva hommikul läheb Must Kast Eesti Teatrite Suvemängudele, mis tähendab seda, et iga blogilugeja võib võtta oma pöidla ja hoida seda järgmised kaks päeva kiivalt pihus, et näidata oma poolehoidu. Kindlasti saate spartakiaaditegemistel kätt pulsil hoida meie instagramis. Seniks toredat päikesepalumist ja igapäeva nautimist!