Tere, hea lugeja! Kaarel siin.
Olen oma pikalt maailmarännakult tagasi. Õnnelik ja terve. Paljude huvitavate kogemuste võrra rikkam. Kõigist neist loodan ühel heal päeval valmis saada mingisuguse kokkuvõtva blogi, millest näha nii pilte kui videoid, kuid käesolevas postituses peate leppima hoopis argipäevasemate teemadega. Ja, muide, kui keegi tahtis minu viimasest postitusest välja lugeda, et ma sügisest Mustas Kastis võib-olla ei jätkagi, siis olgu siinne lühike üllitis tõestuseks vastupidisest asjade käigust.
Jõudsin suve jooksul tõdemuseni, et vähemalt praeguses asjade seisus minu mikrokosmose ja eesti teatrimaastiku tervikpildil ei näe ma end üheski teises teatris töötamas parema meelega kui just Mustas Kastis. Tõsi on ka see, et siinsed asjalood on kaugel täiusest, kuid väljakutsed peituvadki puudustes. Usun, et Musta Kasti suurimaks väljakutseks praegu ja lähitulevikus on (lisaks jätkuvalt heade ja väga heade lavastuste loomisele) enda olemasolule sõnastatud eesmärgi leidmine. Mitte, et me seda varem otsinud ning ka mingite tulemusteni jõudnud poleks, kuid tunnen, et praegused visioonid-missioonid jäävad liiga üldsõnaliseks.
Argipäevast veel niipalju, et nädala algul (16. ja 17. oktoober) toimus Viljandis iga-aastane ASSITEJ ülevaatefestival, kus Must Kast esines kahe lavastusega – “Röövel Rumcajs” ja “Peks mõisatallis”. Olles ise “Peksu” trupis, sain rõõmu tunda tohutu suurest publikuhuvist, mis sundis meid kunagi nii suurena tundunud VKA Musta Saali üle mõistuse täis toppima. Loodan, et kellegi teatrielamus seetõttu väga kannatada ei saanud ning katsume omaltpoolt ikka rohkem ja rohkem “Peksu” mängimise võimalusi leida, sest tagasiside on jätkuvalt positiivne ja paistab, et huvilisi tuleb juurde.
Sõitsin eile Tallinna vahet ning ühel otsal kaasas olnud Jaanikaga rääkides proovisin sõnastada, mis muudab ühe lavastusprotsessi teisest paremaks. Tulemuseks oli umbes selline mõte, et lavastaja kõige olulisemaks ülesandeks kohe prooviprotsessi alguses on süstida kõikidesse tiimiliikmetesse vankumatut usku sellesse asjasse, mida tegema hakatakse. Et kõigil oleks ühine arusaam eesmärgist, samasse suunda pööratud energia. Kui eeldame, et tegijad ise on niigi oma ala professionaalid oma kogemuste ja oskustega, siis saamegi ühe kõrgelt motiveeritud mitmekülgse pundi, kellega on võimalik saavutada midagi enamat kui normaalne või lihtsalt hea.
Musta Kasti liikmetel on see vajalik individuaalne professionaalsus olemas. Kui nüüd suudame (taas)sõnastada mingi ühiselt sütitava sihi, siis toimiks see kõigele järgnevale nagu hea lavastaja lavastusele prooviprotsessi algul.
Õues on nii kuldne nii lühikest aega!